Ma tuhat korda tänan sind

Hei heia, eluke mul siin ikka vaikselt veereb omas rütmis ja miski päevakava on isegi tekkinud. Pean küll ütlema, et nädala sees suurt midagi peale kooli ei toimu. Õhtuks tunnen, et olen nii väsinud, et välja mineku mõtetki ei tule. Vahepeal oli mul järjekordne vaheeksamite nädal, nii et vihtusin oma kirjatöid teha. Eelmisel termil oli rohkem teste, nüüd olid pigem kirjalikud ülesanded a la ülekaalulisuse poliitilised ennetusstrateegiad ja eetilised küsimused, või käitumis- ja sõltuvushäiretest tingitud erakorralise meditsiini osakonna sattumise vähendamise poliitilised strateegiad. Nüüdseks on need ülesanded selja taga ja ainult hetkeks saab kergemalt hingata,sest juba järgmised asjad ootavad ees. Mulle tundub, et siin võrdub üks aasta Eesti kahe ülikooli aastaga :) Samas tunnen, et tõepoolest õpin midagi uut ja olen ikka jätkuvalt arenemisvõimeline :)
Viimasel ajal midagi põrutavat ei ole toimunud, aga väiksed plaanid ja mõtted on, et mida võiks teha. Tavaliselt nädalavahetused - reedel ja laupäeval me midagi ikka korraldame, näiteks õhtusöök jazz muusikaga, kino ja pärast kuskil istumine, või lihtsalt istume kellegi juures. Grupp läheb aina suuremaks, uusi inimesi lisandub ühistest loengutest või muudest tegemistest.
Nii, aga mis siis ees on ootamas. Kõigepealt suur Ameerika söömispüha - Thanksgiving (Tänupüha) 24ndal novembril, kuuldavasti on see siin isegi olulisem kui jõulud. Lähemalt saab sellest lugeda siin, kellel huvi
http://www.engetranslations.ee/tanupuha.htm
Mina ja mu korterikaaslane läheme minu "host family" juurde sellest kalkuni ja kõrvitsapiruka söömisest osa saama:) Küpsetasime külakostiks porgandipiruka, eks siis näha ole, kas suudab kõrvitsale konkurentsi pakkuda :) Igatahes ootan huviga mismoodi see tähistamine välja näeb, kuigi jah minu jaoks on põnevam see, et neljapäeva õhtul pärast söömingut lähen lõpuks ometi New Yorki. Küll ainult paariks päevaks, aga ma olen seda nii oodanud ja siiamaani pole võimalust leidnud, aga nüüd viimaks. Ma pole päris kindel, kas see ikka õige aeg on, sest alati pärast "Thanksgiving'ut" on n.ö "must reede" - suured allahindlused ja meeletu poodlemine. Mitte, et mul midagi shoppamise vastu oleks, aga masside sees rüseleda ma küll ei tahaks. Pikem New Yorgis viibimine ootab mind ees detsembris, lähen ühele konverentsile ja siis jään vähe kauemaks ka, no ja äkki aastavahetusel ka.
Alates 17.detsembrist hakkab mul talvevaheaeg 5 nädalat, ausalt ei jõua ära oodata, aga siis jaanuari alguses seljakott selga ja Dominikaanidele minek :) Pole vast paha plaan.
No nii, aga mis ma ikka enam pajatan, järgmine sissekanne on vast vähe huvitavam :)

Global Forum

23-27.oktoobril toimus siis maailma liidrite kokkutulek, kõik selle aasta 204 Humphreyt said kokku Washingtonis, räägiti tähtsatest asjadest, maailmaparandamisest ja globaalsetest probleemidest. Nagu ikka oli kogu nädal tihedalt sisustatud, aga oli mõnus vaheldus, huvitav ja põnev.
Pühapäeval, 23ndal läksime Washingtoni ja kõige pealt ootas ees Washingtoni linna tuur, põhikohad said läbi käidud, capitol, valge maja, memoriaaliumid.

Johns Hopkinsi liidrid :)

U.S Capitol

Superman 2 in Lincoln Memorialium

Valge maja

Sumitha, Tshego ja Renataga linnatuuril

Pärast linnatuuri oli avamise õhtusöök, programmi tutvustamine ja rõhutamine, kui olulised Humphreyd ikka on, a la maailmaparandajad ja globaalsed liidrid :)
Igal päeval olid erinevad ettekanded, loengud ja arutelud erinevatel teemadel - praktikavõimalused, konverentsid, probleemsed valdkonnad maailmas. Esmaspäeva õhtupoolik oli vaba ja mina ning mu korterikaaslane osalesime vastuvõtul Eesti suursaadiku residentsis, kuna Eesti haridusminister oli USA-s visiidil. Ääretult soe ja armas vastuvõtt oli, nautisin igat hetke sellest.
Teisipäeva hommikul käisime USA koolis lastele oma tööst ja maast rääkimas, Humphreyd olid gruppidesse jaotatud ja erinevatesse koolidesse laiali saadetud.

Duke Ellington'i kooli külastus

Teisipäeva õhtul toimus vastuvõtt Department of State' s, pigem meenutas see mulle foto- ja moeshowd kui oluliste kontaktide loomist, aga äge oli ikka, soovitati kanda oma rahvusriietust, nii et oli igasuguseid huvitavaid näiteid sellest.

Näide Benin'i riietusest

Minu Lõuna-Ameerika - Tšiili ja Brasiilia

 Loomulikult kuulus nädala juurde ka kohustuslik afterparty programm DC ööeluga tutvust tehes :)

Raske oli tagasi tulla oma Baltimore'i igapäeva ellu pärast uute ägedate inimestega tutvumist. Vähemalt mingiks hetkeks tekkis tunne, et Humphreyd on tõepoolest tähtsad isikud (leaders of their own countries), aga siin Johns Hopkinsis on meil pigem tudengistaatus. See nädal on läinud koolieluga kohanemiseks ja arusaamiseks, mida kõike on vaja järgi teha, sest nädal aega koolist puudumist siin tähendab, et nagu kuu aega poleks loengutes käinud, aga samas on olemine kuidagi parem. Ei saa just öelda, et lihtsam oleks, aga võrreldes esimese termiga on huvitavam ja enam pole nii harjumatu. Kui ma nüüd võrdlen siinset ülikooli ja õppimise süsteemi Eesti omaga, siis on erinevus üsna tuntav. Mulle meeldib, et palju on praktilisi ülesandeid, kus sa ise pead mõtlema ja mingeid probleeme analüüsima, üha rohkem hakkan sellega kohanema ja alguse raskus hakkab mööda saama, nii et hetke asjade seis on hea :)