Aeg lendab!

Kuidas see vanarahva tarkus oligi - vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi. No rikkusest pole mõtet rääkida, aga päevad mööduvad küll tegutsedes ja nagu orav rattas ringi lastes. Midagi eriti tähelepanuväärset ei ole mul siin toimunud. Eks nüüdseks ongi juba harjumus tekkinud ja rutiin välja kujunenud, nii et mis imet sa siin ikka ootad. Ma siis väga pikka juttu ei hakkagi ajama, pigem lihtsalt annan endast märku, et kõik on korras ja tegutsen siin omasoodu :) 

Veebruari alguses oli meil 3-päevane kohtumine NIDA (National Institution on Drug Abuse) esindajatega, põhimõtteliselt keerles kogu jutt teaduse tegemise, erinevate grantide rahastamise ja koostöö arendamise suunas. Lõpuks oli mul sellest kõigest mõõt täis - iga kord kui uued inimesed juurde tulid, oli vaja hakata end jälle tutvustama ja ikka rõhutama, mis su teadusehuvi on :) Kokkuvõttes oli kõik väga kasulik, aga minu jaoks see teaduse tegemine jääb vähe kaugemasse tulevikku.

Renataga NIH Clinical Trials hoone ees (maailma parimad teadurid on sinna kokku aetud)

Esimese päeva õhtusöök, et ikka endale teaduse tegemiseks koostöö partnereid leida :)

Meie grupp NIDA esindajaga, ainult mu korterikaaslane on puudu

Hakkasin ühes haigla osakonnas praktikal käima, et näha, mismoodi siin sõltuvusprobleemidega toimetatakse. Pean tunnistama, et hea tunne on vahelduseks akadeemilisele maailmale praktilise poolega tegeleda. Mõjub teistmoodi aju värskendavalt jälle patsientide keskel olla ja nende lugude peale mõelda. Mulle meenus, miks ma sellise erialavaliku tegin ja tundsin end kohe kuidagi kodusemalt. Vähemalt oskan kaasa rääkida, muidu loengutes istudes ja pigem teisi kuulates tekib kohati lolli tunne, et ei oska nagu erilist diskussiooni arendada, või, kui siis ka midagi ütlema pead, on siuke tunne, et nii totakaid kommentaare küll keegi teine ei ütle :)

Aga nädalavahetuste kohta edastan pigem pildimaterjali :)

Reedene sushi õhtu

Mis jätkus klubis, kus meie olime esimesed:) 

Ega rohkem kedagi ei olnudki vaja :) 

Eelmisel nädalavahetusel käisime DC-s, seal on ka üks Humphrey'te grupp ja siis läksimegi neile külla. Kuna Brasiilias on hetkel sambakarnevali aeg, siis üritasime sellest kaudsel viisil osa saada. Nimelt oli ühes klubis Brasiilia pidu live muusikaga, väga äge oli, kuigi võhm oli ikka täiesti väljas sellest samba tantsimise üritamisest. Vähemalt nüüd ma saan aru, kuidas Brasiilia naised nii heas vormis on :)

Nädalavahetus DC-s (Estonia, Brazil, Chile and Botswana)

Pakistan, Estonia, Chile and Botswana

Tsikid Brasiilia peol :)

Tõepoolest aeg lendab ja kaugel see kodumaale tagasitulek enam on. Head vabariigi aastapäeva!
Mina siin korraldan selle puhul ühe eestlasliku peo, et ikka isamaa tunne südames pulbitseks :)

Eh, aga enne kui taas kodumaa pinnale astun, on vaja veel palju asju teha ja näha. Sellest ja muust järgmisel korral ;) 

Tagasi reaalsuses!

Tagasitulek Baltimore'i pärast oma vinget Dominikaani reisi oli valulik ja vaevlesin suht terve nädala kohanemisraskuste käes. Mõnus oli 12 päeva olla ilma interneti ja telefonita, loomulikult mu USA telefon võõrsil ei töötanud, kuigi ostsin enne reisile minekut uue kaardi, et tagasi jõudes saaksin helistada, a no mida oligi arvata, see nii ei läinud. Ja siis tagasi jõudes ootas hirmuäratav laviin e-maile ja kohustusi, mida olin muudkui edasi lükanud, aga nüüd enam pääsu polnud.
Juunis ootab ees NIDA (National Institute on Drug Abuse) konverents ja kuna minu programm on osalt NIDA-ga seotud, siis peame kõik seal poster ettekande tegema ja selle raames oli vaja abstract esitada. See oli üks esimesi kohustusi, millega oli vaja tegelema hakata, sest tähtaeg oli jaanuari lõpus.

Muide, vähe aega tagasi tuli siin paariks päevaks isegi lumi maha. Muidugi praeguseks pole sellest enam midagi järgi. Siin on puhta kevad praegu +15 kraadi, Eestiga just võrdlust eriti ei kannata.

Ma seda lume kirmet siiski talveks ei nimetaks :)

Nädal pärast reisi hakkas kool, selle termi ainete hulka kuuluvad "Foundations of Leadership;""Case Studies in Management Decision-Making;" "Prevention of Mental Disorders: Public Health Interventions"
Kaks esimest ainet on osa mu sertifikaat programmist ja loomulikult kodutööde puuduse üle kurta just ei saa, aga kõik ained on super head ja huvitavad, nii et vastumeelsust mul ülesannete tegemise juures ei ole.
Lisaks töötan oma juhendajaga koolipõhiste ennetusprogrammide valdkonnas, uurin tema abiga erinevate programmide kohta, kuidas programmi läbi viia, efektiivsust hinnata ja raportit kirjutada.

Alustan ka ühe oma praktikaga sõltuvus- ja kaasuvate psühhiaatriliste probleemide osakonnas (CODA clinic) Johns Hopkinsi Bayview meditsiini keskuses. Vanusegrupp on 14-22a., tegemist on intensiivse ambulatoorse ravi osakonnaga, kus tehakse nii individuaalset kui ka grupiteraapiat. Minu roll on pigem vaatlemine, kui patsient on nõus, siis saan ka individuaalsete seansside juures olla, aga mind huvitab eelkõige juhtumite arutelu meeskonnas. Johns Hopkinsi haiglas on veel noorukite afektiivsete ja söömishäirete statsionaarne osakond, loodan, et saan nende osakondadega ka lähemalt tutvust teha.
Oma Florida konverentsist ma loobusin, aga ega see just midagi erilist ei olnud ka, nii et usun, et leian mingi muu, mis mind rohkem huvitab.

Endiselt kehtib reegel, et reeded ja laupäevad on puhkamiseks, lõbutsemiseks ja väljas käimiseks. Kooli algus saigi sisse õnnistatud nädalavahetusega New Yorgis :)

Union Square

Esimene pilvelõhkuja

Tsikiitad New Yorgis :)

Vahel ikka kiikan Eesti uudiseid ka ja ausalt ega seda külma just taga ei igatse, nii et hoidke end soojas ;)