Minu "ameerika"

Nii, minu kohanemise protsess endiselt kestab :) Davises ma USA nr.-st erilist puudust ei tundnud, aga Baltimore´s hakkas vajadus telefoni järgi tugevalt peale pressima. Ma mingeid asju olin juba varem uurinud ja vastuseid ka saanud, aga kui ma siis mõtsin, et no mis seal siis ikka, lähen poodi ja ostan telefoni ja muudkui räägin, siis üsna pea sai selgeks, et niimoodi asjad ei käi :) Variante on "palju" ja minu väike, tehnikavaene ning -vaenulik pea oli infost üledoosi saanud ja totaalses segaduses.
Siiamaani toimis minu jaoks telefoni ostmine nii, et läksin poodi ja valisin, milline telefon mulle meeldib ja siis lihtsalt ostsin ja vaatasin enam-vähem sobiva paketi ja kõik - tehtud! Siin lähen poodi (mida on ka ma ei tea kui palju erinevaid) ja ütlen, ei ma ei soovi teha 2-aastast lepingut (enamik smartphone saab osta 2a. lepinguga), aga tahaks sellist telefoni, mida hiljem Eestis ka saaksin kasutada, no ja mis mulle meeldiks ka. Edasi, küsin, kas seda telefoni saaks - müüja:  "Ei, peate lepingu sõlmima, või kohe välja ostma" ( Iphone u. 700 $) ja enamik telefone on lukus ning töötavad ainult USA võrgus. Hästi, kui seda ei saa, kas siis selle saaks :) "Ei, kui lepingut teha ei taha ja soovite "prepaid" kaarti (ma ei suuda seda eesti keeles seletada), saate valida nende 4 telefoni vahel". No hüva, erilist vaimustust need telefonid minus ei tekitanud, aga siis, et kui kallis kaart. Muidugi müüja sokutab, et ikka see "unlimited" (piiramatu kõneaeg, sõnumid ja internet). Mina vastu, et kas muu variant ka on, kellega mul siin ikka nii palju rääkida on, et piiramatut kõneaega vajan ja muid asju ma tel. naguniigi teha ei oska :) Vot, ei saa odavamat, siis peate tel. eest rohkem maksma. Õudus, mul oli lõpuks juhe nii koos, et lihtsalt ütsin, et hästi see tel. sobib ja see "prepaid" kaart, lihtsalt andke mingi tel, millega rääkida saab. No ja kui rahvusvahelisi kõnesid tahan teha ja sõnumeid saata, siis peab veel lisaks mingi kaardi ostma. Appikene, ma tundsin, et ma olen lihtsalt sotsiaalne hälvik :) Aga nüüd on mul telefon ja nr. ka 443-527-6309.
Siis WalMart, käidud ja nähtud, hiiglaslikud ostukärud ja üldse on kõike väga suurtes kogustes, šampooni pudelid on ka poole suuremad kui Eestis. Erilist vaimustust see superpood minus ei tekitanud, aga hädavajalikud ostud said tehtud.
Teisipäeval oli meil heategevuse päev - käisime kohas nimega "Moveable Feast," mis tegeleb toidu valmistamise ja toidupakkide kohale toimetamisega HIV-positiivsetele, rinnavähi ja leukeemia haigetele ning nende peredele.Idee ja organisatsiooni tegevus on igati üllas, aga meie heategevuslik päev oli suht üksluine - hakkisime kapsast, koorisime porgandit, tükeldasime kartulit ja panime mingit lihataolist asja kahe saia vahele, mida siis võikuks nimetati :) Siis väike loeng organisatsiooni tegevusest ja seejärel päädis päev köögi koristamisega. Minu arusaamad heategevusest on küll pisut teistsugused ja köögi küürimine nendega just kokku ei sobi, aga võib olla siin on nii kombeks :)

Heategevuslik päev

Järgmine nädal algavad kursused ja täna oli individuaalne kohtumine koordinaatoritega, pigem selline ülevaatlik, et mis on minu eesmärgid ja ootused. Paari päeva pärast annavad nad tagasisidet, kellega võiksin kontakteeruda praktika koha osas ja milliseid kursuseid valida. Olen ise ka juba kodutööd teinud ja võimalikud kohalikud variandid leidnud. See on enda otsustada, mitu praktikat tahad teha. Minu mõte on teha kaks - üks Baltimore' s ja rohkem praktiline (töötada sõltuvushäirete osakonnas) ja teine kuskil organisatsioonis, võimalik, et väljaspool Baltimore' i.
Võimalusi on palju, pigem on küsimus aja planeerimises. Ees on ootamas nädalavahetus, Baltimore´i linna tuur, laeva kruiis ja õhtusöök ning järjekordne "pool party" ühe perekonna juures, aga sellest ja muust kriban hiljem.