Road trip in California

Pärast tormilise õppimiseperioodi lõppemist oli vaja aega taastumiseks ja mis saaks veel parem olla, kui väike road trip Californias, sest siin on kõike - järved, mäed, ookean, kõrb (seekord sinna kahjuks ei jõudnud), surfarid jne. Mina, Ivana Horvaatiast ja Tatjana Sloveeniast rentisime auto (uhke Dodge) ja panime aga ajama, algas see esmaspäeva hommikul nii

Davises Ivana (vasakul) ja Tatjanaga

Pärast põhjalikku küsitlemist, et kuidas auto funkab ja GPS (ristisime ta lady Garminaks) töötab, asusime teele ja esimeseks sihtpunktiks oli Lake Tahoe, maaliline järv Põhja-Californias (üks naine näitas meile kaardil, kuhu kindlasti peaksime minema ja sellest oli palju abi).

Tahoe järv on järv Põhja-Ameerikas Sierra Nevada mäestikus umbes 2000 m kõrgusel. Järve pindala on 497 km². Suurima sügavusega 501 m on Tahoe üks sügavamaid järvi Põhja-Ameerikas.

 

Pärast vaadete imetlemist ja jalgu pidi vees käimist (ei mingit ujumist, vesi oli liiga külm) suundusime edasi Yosemite rahvuspargi poole. Öökese veetsime ühes väikses kohakeses nimega Bridgeport, taas ühe kena Mono järve lähedal.

Mono järv on soolajärv Ameerika Ühendriikides Californias Sierra Nevada mäestiku idaserva lähedal.Järv tekkis vähemalt 760 000 aastat tagasi Long Valley kaldeera tekitanud vulkaanipurske tagajärjel

Teisipäeva hommikul läksime kõige pealt ühte hüljatud küla Bodie´t (ghost town) vaatama, mis on säilinud nii, nagu ta kunagi oli. Nägi välja nagu "väike maja preerias" stiilis.

Ghost Town Bodie oli tuntud kulla kaevandamise poolest, aga 1940ndatel pärast vandalismi ohvriks langemist suri välja

Edasi kulgesime Yosemite rahvuspargi poole, sõidu ajal ei saanud muud teha, kui loodust imetleda. Võimatu on kõike sõnadesse panna, aga emotsioonid jäävad.

Yosemite poole sõites

Mägedesse jõudes olime valmis tõsiseks matkamiseks ja pikaks kõndimiseks, no ja seda ma teadsin juba varem, et ameeriklastele ei meeldi kõndimine ja mis siis veel matkamisest rääkida :) Ühesõnaga matkamine Ameerika moodi näeb välja nii, et sõidad autoga mägede vahel, korralik asfalteeritud tee ja siis on eraldi peatumiskohad vaadete imetlemiseks ja pildistamiseks :) Kahjuks oli meie aeg piiratud ja kuna tahtsime näha võimalikult palju lüikese aja jooksul, siis tegime selle "Ameerika stiilis matkamise" läbi. Matkarajad tegelikult täitsa eksisteerivad, saab ronida ja seigelda küll, aga ehk mõni teine kord.

Piknik mägijärve kaldal

Yosemite rahvuspargi pindala on 3081 km². Rahvuspargis on tuhandeid järvi, 2600 km jõgesid ja ojasid, 1300 km matkaradu ja 560 km teid. Park hõlmab kõrgusi 600 kuni 4000 m üle merepinna.

Pühendusega Krissule :)

Bridalveil waterfall

Yosemite waterfall

Tunnel View

Giant sequoia - Mammutipuu on maailma kogukaim puu. Keskmiselt kasvab puu 50...85 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt võib ulatuda 6...8 meetrini. Kõrgeima teadaoleva mammutipuu kõrguseks mõõdeti 94,8 meetrit, jämedaima läbimõõt ulatus aga 17 meetrini. Vanim teadaolev puu on umbes 3500-aastane. 

 

Hiid sequioade vaatamine oli meie teisipäeva viimane atraktsioon ja nii uskumatu kui see ka pole, nende vaatamiseks tuli kõndida :) Ja nüüd on vist amerikaniseerumine teinud oma töö, tundsin, et muutusin rahulolematuks, et enam ei saagi autoga puuni sõita :)
Meie reisiplaan nägi ette, et ööbimist ette ei broneeri ja vaatame jooksvalt sõidu pealt. Teisipäeva öö veetsime eriti creepys kohas, väljas oli juba pimedaks läinud ja tundus, et tuleb öö autos veeta, kõik kohad olid täis ja kuna olime low-budget eelarvega, siis kallitesse kohtadesse ei jäänud, aga lõpuks ühe kena ameeriklanna abiga leidsime ühe teeäärse urka :) Vot seda tuleb küll ameeriklaste kiituseks öelda, et nad on hästi sõbralikud ja abivalmid, kui midagi küsida, siis hea meelega seletavad ja näitavad näpuga kuhu minna, kasvõi helistavad :)

Nagu õudusfilmis, ainult monster truck on puudu :)

Kolmapäeval suundusime edasi ranniku poole, L.A-sse minekuks oli liiga vähe aega ja Santa Barbara jäi ka pisut liiga kaugele, seega võtsime suuna San Luis Obispo nimelise linnakse poole. Mööda ranniku äärt sõitmist olin pikalt oodanud ja minu jaoks on see lihtsalt midagi võrratut, ühesõnaga on mul selle ookeani, kaljude ja lainetega oma teema :)

San Luis Obispo

Linnakese süda  - mission :)

Edna valley vineyard - pärast veini degusteerimist ei olnud võimalik ilma veinita lahkuda :)

Vineyard - pühendusega mu armsale tädile :)

Kolmapäeva öö veetsime kohakeses nimega Pismo beach, rand oli kena, aga linn ise oli nagu vaese inimese Malibu, suhteliselt räpane ja igav, midagi erilist seal ei toimunud. Õnneks oli vein õhtu päästja :) Ja üldse oli ilm ranniku lähedal tuuline, jahe ja ujuma ei kiskunud mitte mingi valemiga :)

Pismo beach

Morro Bay - väike läbisõit

Neljapäeva hommikul jätkus sõit mööda rannikut suunaga Monterey poole, et vaalade vaatlemist uurida. Morro Bay´l olid piletid välja müüdud, aga Monterey´s pidi rohkem võimalusi olema ja sinna me siis vurasimegi.

Ranniku äärne teekond

Big Sur´i lähedal

Monterey sadam

Reede hommikul Monterey´s õnnestus meil saada pilet vaalade vaatlemisele, ilm oli jube külm, ei mingit päikest, läbilõikav tuul, aga see tunne kadus, kui vaalad ookeani pinnale ilmusid :)

Ta lihtsalt nurus pildistamist :)

Pärast vaalade vaatlemist kulus ära üks soe clam showder:)

...ja edasi jätkus sõita Santa Cruzi suunas surfarite paradiisi :)
Santa Cruz oli minu jaoks juba traditsioonilisem USA rannalinnake, rand linna südames, kõrval autotee, inimeste sagimine, kabrioletid ringi vuhamas :) Ookean oli rahulik, nii et suuri laineid polnud ja seega ka surfareid. Üks mu lemmik kohti sellest tripist, sinna võiks tagasi minna küll ja pikemaks ajaks peatuma jääda.

Santa Cruz

Santa Cruz

Pärast Santa Cruzi ei olnudki muud kui tagasi kodusesse ja vaiksesse Davisesse, võrreldes teiste kohtadega on siin ikka kõige soojem. Meie lady Garmina tegi head tööd, nii et ära me ei eksinud ja kõik sujus kenasti, ei mingeid vaidlusi ega tülisid. Laupäeval premeerisin end mõnusa lebotamisega bassu ääres ja nüüd asjad kokku ja edasi uutele jahimaadele Baltimore´s.