Kui keegi oleks mulle viis aastat tagasi öelnud, et ma kunagi viskan koti selga ja lähen traavin Lõuna-Ameerikas ringi, oleks ma ta kõva häälega välja naernud. Mina, kes ma kunagi Tallinnasse tulles käisin ainult kindlat rada, suurest ärevusest mitte ära eksida, olen nüüdseks Peruu seljatanud ja otsaga Tšiilisse jõudnud.
Kuna ma oma arvuti andsin USA-s oma Tšiili sõprade kätte, siis varem kribada ei saanud, aga nüüd ongi paras aeg väike ülevaade Peruu reisiosast teha.
Niisiis 15.juunil suundusin Los Angeles´e lennujaama ja check-in´i tehes tabas mind kohe esimene ja tegelt ka viimane ärev hetk. Kuna minu plaan nägi ette, et lähen Peruust Tšiilisse bussiga ja täpset kuupäeva ma ei teadnud, siis bussipiletit mul valmis ostetud ei olnud. Lennujaamas küsiti mult aga Peruust välja mineku piletit ja öeldi, et enne ei saa check-in'i teha, kui piletit ei ole ja mingu ma ning muretsegu tunni ajaga endale pilet. No ja siis hakaks pihta, arvutit mul ei olnud, arvuti lennujaamas ei töötanud ja lennupiletid Peruust kuhugi olid a la 1000 $. Õnneks oli mul ette näidata lennupilet Tšiilist Brasiiliasse ja see oli neile piisavaks tõestusmaterjaliks, et ma ei kavatse Peruusse immigreeruda. Uh, ma küll pabistasin, et mis mind Peruusse sisenedes ees ootab, aga kõik sujus kenasti ja kedagi ei huvitanud, millal ma täpselt sealt ära lähen, küsiti lihtsalt kauaks ma jääda kavatsen.
Jõudsin Cusco´sse (linn Macchu Pichu lähedal) 16.juuni varahommikul, nii 7 paiku. Lennujaamast korjati mind peale, viskasin oma suure koti nurka ja juba kell 9 olin ma Sacred Valley poole teel - inkade püha paigake ja sealt edasi järgmisel päeval Macchu Pichu´sse.
 |
| Sacred Valley |
 |
| Inkade küla Pisac |
 |
| Koos temaga (Alec USA-st) sai sinna mäe tippu ronitud |
 |
| Sealt ülevalt tundub püha linnake nii väike :) |
Tundub, et ameeriklastest tuttavaid soetasin rohkem väljaspool USA-t :).
Pärast Macchu Pichu't suundusin järgmisel hommikul bussiga Puerto Maldonado'sse, džungli linnakesse. Bussisõit kestis nii 9 tundi, buss oli mugav, nii et midagi hullu ei olnud ja vaated aknast välja panid ahhetama küll :)
Amazonase retk sai tehtud koos Rootsi tüdruku ja sakslastest paariga, nii et seda kohe kindlasti ei saa öelda, et oma reisi ajal üksi oleksin olnud. Kuigi jah pikad bussisõidud ühest kohast teise andsid võimaluse ka isekeskis olemiseks ja magamiseks. Ainuke miinus öiste bussisõitude juures oli, et kuna Peruu bussides ei ole konditsioneeri, siis hakkas külm ja seda ka majades sees. Kütet nad ei kasuta ning siis tuligi mul magada kogu oma riietega :)
 |
| Welcome to the jungle! |
 |
| Looduse kutse :) |
 |
| Džungli punt - giid Nilton, Ricarda ja Michael Saksast ning Sanna Rootsist |
 |
| Järv Sandoval |
Amazonase's sain näha erinevaid džungli elanikke :) ja ikka hoopis teine tunne on näha elukaid nende loomulikus keskkonnas, mitte loomaaia väikses puuris. Olin džunglis ühe päeva ja öö, oleks tahtnud küll rohkem olla, aga aeg seadis omad piirangud.
 |
| Caiman - üldiselt väiksed krokodillid, aga üks liik (Black Caiman) võib kasvada kuni 4 meetriseks |
 |
| Liblikaid sai näha igasugustes värvides |
 |
| Capuchin ahvike |
 |
| Sea otter - meil tuntud saarma nime all |
 |
| Uus lemmikloom :) |
 |
| Tarantula |
 |
| Macaw papagoid |
 |
| Päikeseloojang džunglis |
Jõudsin džunglist tagasi Cusco'sse 20nda juuni lõuna paiku ja viimaks oli ka aega Cusco's endas ringi vaadata.
 |
| Plaza de Armas Cusco's |
Cusco's toimus sellel ajal mingi festival ja sain näha ning kuulda nende rahvuslikke tantse ja muusikat, värvilisi kostüüme ja värvikaid inimesi :)
Sama päeva õhtul hakkasin edasi liikuma Tšiili suunas ja sinna saamiseks pidin kõigepealt minema Arequipa linna, mis on Peruu suuruselt teine linn ning sealt edasi Tacna'sse. Bussisõit kokku võttis aega nii 20 tundi, aga lisaks tuli ka arvestada busside ooteaeg. Arequipa'sse jõudsin 21.juuni varahommikul kella 5 paiku ja pidin paar tundi seal bussijaamas külmetama, enne kui pileti edasi järgmisse kohta sain osta. Kuna aega mul järgmise bussini oli, siis jalutasin Arequipa's ka natuke ringi.
 |
| Plaza de Armas Arequipa's |
 |
| Igas linnakeses on oma Plaza de Armas |
Tacna'sse jõudes tuli piiri ületamiseks võta collectivo (takso, mida jagad nii 3-4 inimesega, mis sind üle piiri viib ja juht aitab paberimajandusega, nii et midagi hullu ei olnud). Kui ameeriklased otsivad su pagasist pomme ja muid ohtlikke lõhkeaineid, siis Tšiili piiris vaadatakse, et sa köögi- ega puuvilju üle piiri ei tooks. Põllumajandus on üks peamisi elatusallikaid ja seetõttu levib ka igast haigusi. Piiri ületamine läks suht noppelt ja edasi võtsin järgmise bussi maailma kuivema kõrbe, San Pedro de Atacama suunas. Aga Tšiilist edasi järgmisel korral :)
niiii lahedalt kirjutad ;)
ReplyDeletemängleva kergusega suures ilmas:)
ReplyDelete