Ühesõnaga laon lagedale asjad, mis mulle ei meeldinud ja vahel kukalt
kratsima võtsid või kopsu üle maksa ajasid :) Eks ma olin nendest seikadest varem ka kuulnud, aga eks omal nahal tunda ja näha on ikka midagi muud.
- Tšekiraamat – no kes see krt 21.sajandil tšekke enam kirjutab. Ma pidin peaaegu et nutma hakkama, kui oma esimese tšeki pidin üüri maksmiseks kirjutama või siis rahaülekande tšeki kaudu tegema.
- Bussi peatused keset parkimisplatsi või kuskil tänava nurgal – ma nagu eeldaksin, et tsiviliseeritud ühiskonnas eksisteerib bussijaam ja paviljonid, kus bussi oodata. Liiga palju vist nõuan, sest USA-s käib bussi ootamine umbes nii, et grupp B joondub esimese puu taha ja grupp C teise puu taha. No ja kui siis vihma sajab seisavad need vaesed inimesed kõik keset tänavat poekeste varjualuseid ummistades, kui neid on. Bussipeatuste märgistamine käib nii, et väike märkamatu silt keset parkimisplatsi ja see on juba sinu probleem aru saada, kas selle sildi juurest läheb buss Bostonisse, New Yorki või Philadelphia’sse.
- “Elu väljaspool Ameerikamaad” ei eksisteeri – küsimused, kas teil seal Eestis on internet ka, või oi, kas endiselt rubla kehtib, enam lõpuks naerma ei ajanud. Ma ei eelda, et kõik peavad teadma, kus Eesti asub, aga ma olen täiesti veendunud, et küsida saab erineval viisil ja alavääristavate küsimuste peale sain lõpuks kurjaks küll. Eriti, kui seda teevad täiskasvanud, n.ö “haritud” inimesed.
- "Kui sul ei ole autot, siis sind ei ole olemas" - tõepoolest, kui küsid kaua aega võtab minek a la sinu hotellist kesklinna saad vastuseks 10 minutit autoga loomulikult, jala minemise kohta vaadatakse sind eriti mureliku pilguga, et kas oled haige :) Ja kui sul autot ei ole, siis oled nagu käsist-jalust ära lõigatud ja ühte kohta kinni aheldatud. Ühistransport linnast välja on praktiliselt olematu, sest kõik sõidavad autoga. Linnas sees ei ole probleemi, aga kui tahad loodusesse minna, siis rendi või osta auto.
- "Kaebamine" - sellest olin enne siia tulekut palju kuulnud, et kaebamine ja süüdistuste esitamine on siin suht norm. Toon välja paar näidet: mees lennujaamas oma n.ö käsipagasiga, tuleb töötaja ja ütleb, et vabandage, aga see kott on käsipagasiks liiga suur ja tuleb check-in teha. Selle peale mees läheb teise teenindaja juurde ja küsib eelneva teenindaja nime, et kaebus esitada. Järgmine näide bussijaamas (mõni selline tegelt eksisteerib ka, aga suht harv nähtus siiski :)), paarike andmas mingit kupongi teenindajale, mida selles bussis ei aktsepteerita ja ühel tuleb pilet osta. Sellele järgneb vaidlus, visatakse bussipileti raha ja tehakse teenindajast telefoniga pilt. Teenindaja helistab politseisse ja esitab kaebuse, et tema inimõigusi on rikutud. Eestlane vaevalt, et viitsiks siukeste intsidentide pärast kaebust esitama hakata, mis venivad ei tea kui kaua aega enne, kui lahenduse leiavad. Ahjaa üks näide veel - ülekaaluline tervisehädadega naine kukub mingi restorani ukse ees, sest ei märka a la auku või konarlust. Muidugi kukub kohe kaeblema, restoran pakub hüvituseks kohe 2000 dollarit, aga naine sellega ei lepi ja arvab, et väärib "õiglast" kahjutasu!
- "Tippimine" - nii kui keegi midagi su heaks teeb tuleb tippi anda, ei ole nii, et annad siis, kui oled teenindusega rahul, vaid kogu aeg pead 10-20% andma. Minu jaoks tundub siiski imelik, kui ma juuksurit ja veel seda isikut pean ka tippima, kes mul pead peseb. Esimest korda olin ma ehtne maakas, kui aru ei saanud, et mille jaoks need kaks väikest ümbrikut mulle anti :)
- Küsitlused ja kvaliteedi hindamine - nii kui kuskile helistad kuuled, et sinu kõne lindistatakse kvaliteedi hindamiseks ja igalt poolt paistab välja selline ülipüüdlikkus meeldida. Nii olukord järgmine: helistan panka, kuna miskipärast ei saanud ma netis oma kaardiga maksta. Pärast 1.5 tunnilist telefonitoru otsas ootamist vastab teenindaja, kes kahjuks mind aidata ei oska, ühendab mind siis oma superviisoriga, kes pidi kohutavalt tark olema ja igale küsimusele vastust teadma. Lõpptulemus: oma probleemile ma lahendust ei saanud ja järgmisel päeval sain meili bank of america klienditeeninduse kvaliteedi hindamiseks. Puhas huumor või mis :)
- "Toidukultus" - oeh jah kogu elu keerleb toidu ümber. Kuskile minnes kuuled esimese asjana, et mine kindlasti sinna restorani sööma, või, kui kuskilt tuled on esimene küsimus, kus söömas käisid ja, kuidas toit oli :) Tõepoolest siin kehtib reegel - elame selleks, et süüa, mitte sööme selleks, et elada.
 |
| Pole siis ime, et need lapsed ülekaalulised on (tõlge sildil - lapsed söövad tasuta iga päev) |
Ja tundub, et siin võtad kaalus juurde lihtsalt toidu vaatamisest :), sest kogu see toit on hormoone ja mingeid kemikaale täis topitud - puu- ja köögiviljad ei maitse nii nagu nad peaksid. Ma ei jõua ära oodata, millal saan minna oma kasvuhoonesse ja sealt värske tomati võtta ning peenra pealt maasikaid noppida :)
Suuremad ja korduma kippuvad hämmastused said nüüd välja toodud, ma neid väiksemaid ärritavaid juhtumisi ei hakka kirja panema muidu läheb liiga vingumiseks :)
Ja et liiga vinguviiuliks ka mu aastane "seiklus" ei jääks, siis järgmine sissekanne tuleb teemal Elise USA TOP!
No comments:
Post a Comment